DTSi lõpp ja uued põnevad väljakutsed! ;)

——-ENGLISH BELOW—–PICTURES IN THE MIDDLE—————–

Oi, kui palju aega on möödas viimasest postitusest ja seetõttu otsustasin kirjutada, millega olen vahepeal tegelenud. Misjonireisi viimased nädalad läksid meil väga hästi. Aitasime armsas Borlänge linnas pannkoogikirikus tänaval, suhtlesime sealsete noortega ja jagasime evangeeliumi. Borlänge on üks kaunis väikelinn, kus elavad tulised Jeesuse jüngrid. Kamp noormehi käib üle nädala tänaval tasuta pannkooke ja kohvi, teed tasuta jagamas; aktiivselt toimuvad noortekad erinevates kogudustes ning kirikutel on hea koostöö omavahel. Noorte Missiooni organisatsioonil (YWAM) on oma maja kesklinnas, mis seisab aga kahjuks üsna tühjana. Jumal on neid varustanud imelise maja, ruumide ja varustusega, aga kahjuks on puudu töötegijad. Tööd oleks seal küll ja veel teha. Lisaks sealsed YWAMi juhid on nii armsad ja toredad inimesed, kelle süda on täis Jumala armastust, mida nad kõigile jagavad heade sõnade, koogikeste või muu teenimise teel. Kui Sa tunned kutset minna Rootsi misjonitööle minna, siis palun kirjuta mulle ja ma jagan sinuga nende kontakte! Päriselt, seal on niii suur vajadus ja see koht on nii nii armas!

Minu jaoks sai nii selgeks, kuidas Jumal meiega võib kõnelda. Näiteid on muidugi palju, aga üks neist oli nii selge vastus palvele, et ma tahan teiega jagada seda. Oli hommikune aeg Jumalaga ja ma palvetasin, et küsida Jumalalt, kuidas täita oma nädala eesmärki – ülesehitada oma tiimikaaslasi. Vastuseks sain, et speak their love language – räägi nende armastuse keelt. Küsisin siis jällegi, et kuidas seda teha, sest ma ei tea, mis armastuse keelt keegi kõneleb. Ma ei saanud muud vastust, kui et võtaksin pliiatsi ja paberi kaasa järgnevale palveajale. Kõlas täiesti ebaloogiline ja segadusse ajav, aga kuuletusin ja võtsin kõik vajaliku kaasa, kuigi me siiani pole kunagi vajanud paberit ja pliiatsit palveajaks. Läksin siis alla korrusele ja Sarah küsib, kas sa paberi ja pliiatsi võtsid – nimelt oli ta just meie vestlusesse Facebookis kirjutanud, et võtaksime need kaasa. Palveaja alguses lausus Sarah, et palvetas, et mille eest võiksime palvetada ja sai vastuseks, et teeksime armastuse keelte testi hoopis, isegi kui see ei olnud päris see, mis tavaliselt teeme. Ja siis me tegimegi palvetunni ajal armastusekeele testi ja ma sain teada kõikide armastuse keeled. Jumal teab ikka kõige paremini, kuidas kõik meie elus toimib. Nii lahe!

Eriti lahe oli ka see, kuidas Jumal meid varustas kuni misjonireisi lõpuni ja edaspidigi. Kuigi meil oli 2 nädalat enne kooli lõppu 1000 eurot puudu, et majutuse ja toidu eest maksta, saime me ka selle jaoks vahendid. Peale misjonireisi oli meil veel väike loeng, kuidas tagasi Eestisse minna ja Soome sõbrad koos Tovega tulid ka meile külla Eesti ja terve baltikumi eest palvetama. Peale seda saigi jüngerluse kool (DTS) lõpetatud ja saabus hüvastijätt koolikaaslastega ning kojusõit.

Peale DTSi olin ma nii Püha Vaimu täis ja täiesti muutunud inimene võrreldes selle Siljaga, kes ma olin DTSi minnes. Muutus on olnud imeline! Esimene kuu aega ma puhkasin ja laadisin akusid, et peagi uue hooga edasi minna. Seega esimene kuu Eestis ma kohtusin paari inimesega, veetsin Jumala aega, ülistasin ja kirjutasin ka natuke muusikat. Awakeningu nädalal augustis Lätis Jumal pani mulle südamele, et ma kirjutan oma esimese laulu DTSi jooksul ja just nii ka läks Rootsis. Lisaks, DTSi lõpus palusin ma Jumalalt soodsa hinnaga või parimal juhul tasuta süntesaatorit, et saaksin ka kodus ise süntesaatoriga ülistust teha ja muusikat kirjutada. Tundsin, et peaksin kirjutama Fbi postituse ja juhtuski nii, et ma sain täiesti tasuta väga korraliku süntesaatori inimeselt, kellelt ma seda kõige vähem oleks oodanud. Kuigi mina veidi tegelikult kahtlesin, et kas see on ikka võimalik, siis Jumalale pole mitte miski võimatu! Halleluuja! Ma olen nii tänulik kõige eest!

Ma ülejäänud Rootsis toimuvat kompenseerin piltidega.

Aga nüüd lähitulevikku. Ma palvetasin ja hakkasin otsima erinevaid võimalusi, mida ma nüüd siis teha võiks. Mulle polnud oluline, mida teha, vaid et teha lihtsalt seda, kuhu Jumal mind kutsub. Mul oli mitmeid variante ja huvitaval kombel alati, kui miski sai kindlaks, siis kohe kõik muutus. Ja nii ikka väga mitu korda. Ainus, mida Jumal kõnetas, oli, et hakkab toimuma midagi uut, et ma ei jätka samamoodi nagu enne. Ja kuigi algselt oli täiesti kindel, et jätkan oma sama tööga Diakooniahaiglas, siis lõpuks ma sinna ei saanud ja ma olin pidevalt segadusest, sest tõesti kogu aeg asjaolud muutusid. Kokkuvõttes olen ma hetkel nüüd Haapsalus tööl hooldajana erivajadustega inimestele ning vaikselt püüan ka oma kodukoguduses miskit teha. Alustasime palvegrupiga mina ja 3 naist. Plaanisin ka leeriga abiks olla, aga kahjuks esimesele kohtumisele ei tulnud mitte kedagi. Vahepeal olen ka veel ühe artikli kirjutanud Pluss ajakirja, aga see tuleb alles järgmine kuu välja. Eelmise korra artiklit DTSi kohta saab lugeda siit.

Mõni kuu tagasi pani mulle südamele ka ühe riigi Euraasia mandril, mida ma olen väga armastanud juba viimased 1,5 aastat. Nüüd siis selgus, miks. Umbes nädal tagasi, kui palvetasin, sain ühe kirjakoha, mis alguses ei tundunudki midagi väga kõnekat. Siis aga juhatas Jumal mu lugema selle kirjakoha 6. salmi ning vaatama ka viiteid selle kohta (ma ei tee seda peaaegu mitte kunagi) ning lugedes viidet ja sellele eelnevaid salme, siis seal on kirjas, et inimesi läkitatakse erinevatesse riikidesse jagama sõnumit Jumalast ning esimene koht, mis sinna oli kirjutatud, oli just seesama riik, mille nime ma olin palveaja alguses kirja pannud paberile, et kontakteeruda kontaktisikutega sealt riigist. Nagu, wow. See võttis mu täiesti keeletuks. Ma hetkel riigi nime ja täpseid kirjakohti ei avalda, aga kui rohkem detaile selgub sellest kõnetusest, et kui palju võib jagada, siis ma jagan ka teiega! Ma olen igatahes väga põnevil! Aga tean ka seda, et ma ei lähe sinna riiki misjonitööle sel aastal. 2019. Aastal pühendan ma end rohkem Eesti noortele.

Rääkides Eestist.. mind on vahepeal aksepteeritud olema suvepraktikant English Campis, kus ma olen juba 6 aastat käinud – 4 aastat õpilasena ja 2 aastat tiimis. Ma aitan organiseerida erinevaid laagreid koos teiste praktikantidega juunis ja juulis. Saab olema vägev suvi! Ma peagi avaldan ka selle kohta rohkem detaile. Mõtlesin, et jagaks teiega ühte naljakat videot oma esimesest English Campist 2011. aastast, kus ma olin veel väga tagasihoidlik ja tundsin end väga ebamugavalt mitmeski tegevuses. Nautige! 😀 Ma olen mustas pluusis, punase posti juures ja mu tantsupartneriks on noormees kollases pluusis. Jep, väga piinlik, ma tean.

Aga selle piinliku momendiga hetkel lõpetamegi.

Kui sul on küsimusi, pliis kirjuta! Mulle meeldib kirju saada ja neile vastata. 😀

Õnnistussoovidega

Silja

——————————————————

It’s been a long time since the last post so I decided to write what has been happening during that time. Last weeks in our missiontrip were very good. We helped churches in small city called Borlänge. We made pancakes in pancake church, talked to local people and shared the gospel with them. Borlänge is one very beautiful town where are living passionate followers of Jesus. A group of young men go to streets every other week, give pancakes, coffee and tea for free and share their experience with God and pray for people; there are active youth coming together every week for gatherings and different denominations work together for higher purpose. YWAM has their house in the city center that is unfortunately quite empty most of the time. God has blessed them with this amazing house with a lot of space and equipment but the most important thing they are missing are all the workers. And there is so much work to do. Local YWAM leaders there are so sweet and lovely people whose heart is full of God’s love which they openly share with everybody they meet. They are not keeping good words only for themselves and are always willing to bake some cookies and cakes to share with others. If you feel like God is calling you to Sweden for mission work then please don’t hesitate to ask me their contacts! There is so big need for missionaires and the place and people there are very sweet!

For me it was made so clear during the time there, how God can speak to us. There are many examples but one of them is so clear answer to one prayer that I want to share it with you. It was morning. I had my time with God and I prayed to ask God how should I accomplish my this week’s purpose – to build up my teammates. I got the answer to my mind to speak their love language. So I asked God again: “But how should I do it? I don’t know their love languages so well.” And God answered me to take a paper and pen with me to the intercession time. It sounded very unlogical and I was confused because we never use papers or pens during that time or at least almost never, but I obeyed and took a paper and pen. So I went downstairs and Sarah right away asked me if I took a paper and pen with me – she had just written that to our group conversation in Fb. I was like.. wow okay, yes I took because God told me so. In the beginning of the intercession time Sarah explained that she had asked God earlier what we should pray about and she got an answer to make a love language test with us instead of regular prayer. When she said that I was so amazed. I couldn’t believe that I just prayed exactly the same thing. And so after that I knew everyone’s love language. God is just so awesome! He knows everything and He does answer to prayers!

Also something that was very cool was how He provided us with all the food and money we needed until the end of missiontrip. Just 2 weeks before the end we still needed 1000 euros to pay to our host plus neccessary food. But we even got that sorted out thanks to God! After missiontrip we still had some lessons left and we got a group from Finland to pray for us, with us and for Estonia specifically.

It was very powerful time and then DTS was also over and we had our graduation day and saying goodbye to people.

After DTS I was so filled with Holy Spirit and completely changed person compared to that Silja who I was on the first day of DTS. The change had been amazing! First month I rested to have new energy for new adventures. So the first month I was meeting with some people, spent time with God, worshipped and also wrote a little music. During the week of Awakening in Latvia God put to my heart that I will write my first song during DTS and that’s exactly what happened in Sweden. Also, in the end of DTS I asked a keyboard from God that would be very cheap or hopefully even for free so that I could keep continuing doing worship at hope with it and write music. So I felt that I should write it to my Fb wall and yep, I got very nice keyboard for free from someone I would expect it the least. Even if I had my doubts that something like that would be possible (to get a free keyboard) then for God nothing is impossible! Hallelujah! Glory be to God! I’m so thankful for everything! Everything else that happened in Sweden you can see on the pictures.

But now let’s go more into present. So I prayed and started to look for different opportunities what I should be doing. It wasn’t important for me what I should do but rather just to do whatever God has in storage for me. I had many things in mind but for some reason every time when I got clearance about something then everything changed again. And that happened way too often. The only thing I knew was that there will be something new, different from what I have been doing so far. And even first I was sure I will continue in Diakoonia hospital then eventually I couldn’t go there. So I was all the time confused. To sum up, I’m working in place for mentally disabled people and I work as caregiver and I’m also trying to help my home church. We started a prayer group with 3 other women and I was also willing to help with confirmation but they cancelled it because there was no students coming. I have also written another article to Pluss magazine (christian magazine in Estonia) and it was amazing how God was helping me to write it.

Some months ago God also put one country in Eurasia to my heart that I have been loving about 1.5 years. Now I know why. About a week ago before praying I wrote on a paper to contact the contacts from that country. During the prayer I got a scription that I actually also got as a prophecy from one DTS teacher. In that scription God led me to one specific verse which wasn’t that special, it was something about priests. But then He told me to see the parallel scription about it and read few verses before it. So i did and there was written that messengers were sent to different countries and I thought I should check the first country on the list and it was in the country God was calling me and what I also wrote to my paper just before praying. So after that I knew for sure that God is sending me there. Like wow. It made me just speechless. I won’t share many details about it right now and in here but one day, when more details are clear, I probably share something! If you want to hear more about it, then meet me! 😀 Second thing I know is that I won’t go there this year. But I’m already very excited about it! But before that I will be intern in English Camps in Estonia this year! Yep, it’s gonna be amazing summer! I will be supporting local churches and helping to organise the camps in 3 locations with other interns. I’ve been going to english camps since 2011 – 4 years as students and 2 years in local team and i’ve seen how God is changing students’ lives in those camps! Anyways, I thought about sharing one video from my first English Camp, I’m very akward there and it’s quite funny to watch myself cause I felt so uncomfortably to dance. Enjoy! 😀 I have black shirt, close to red post and my dance partner is a guy in yellow t-shirt. Yep, embarrasing, I know. But let’s finish with that awkward video.

If you have any questions, please write me!

I love to receive letters and messages and to answer them! 😀

Blessings

Silja

Lisa kommentaar